Üldist-
Vahendatud S.P. Ringeli käsiraamatust Närvi-lihashaigused.
Närvi-lihashaigused tekivad siis, kui tahtele alluvad lihased kehas või
neid kontrollivad närvid on kahjustatud ega tööta seetõttu korralikult.
Häireid võib esineda mistahes lihastes, kõige sagedamini on kahjustatud
käe- ja jalalihaste talitlus. Nõrgeneda võivad ka silma-, kõne-,
närimis- ja haiguse hilises staadiumis ka hingamislihased.
Enamiku närvi-lihashaiguste puhul on kogu lihaskonnast (mis moodustab
40% kehakaalust) kahjustatud vaid teatud osa, osad funktsioonid seega
säilivad. Närvi(de) või lihas(t)e kahjustus võib tekkida erinevates
kohtades ja närvi-lihashaigused on väga erinevad.
Liigutusi kontrollivate närvirakkude algus on seljaajus ja ajutüves.
Mõned närvid, näiteks need, mis kulgevad selja alaosast või
nimmepiirkonnast varvastesse, on peaaegu meeter pikad. Kui mingi osa
närvist on haige, ei jõua elektrilised impulsid mööda närvi ajust
lihasesse. Selle tagajärjel jääb lihas väiksemaks (atrofeerub e.
kõhetub) ega kontraheeru (tõmbu kokku) normaalselt. Mõnedel juhtudel on
närvid normaalsed, kuid lihas on haige ja närviimpulss ei kutsu selles
esile normaalset kontraktsiooni.
Näiteks poliomüeliidi puhul nakatab viirus närvirakkude kehi seljaajus
ja ajutüves. Nende rakkude kahjustus takistab närviimpulsside teket,
lihas ei kontraheeru ja patsient märkab lihasnõrkust. Tavaliselt esineb
niisugust “kõhetumist” vaid ühes käes või jalas, kuid kahjustatud võib
olla ka rohkem kui üks jäse. Teine haigus, mis motoorseid närvirakke
kahjustab, on amüotroofiline sündroom (ALS e. Lou Gehrigi haigus).
Viirust, mis põhjustab selle haigusega kaasnevat motoorsete närvirakkude
progresseeruvat kahjustumist ja nõrkuse süvenemist, ei ole kindlaks
tehtud.
Mõnikord katkeb närvisignaal närvi-lihase ülekandel. Müasteenia puhul
on närvi-lihase ülekanne häiritud inimese immuunsüsteemi puudulikkuse
tõttu.
Eraldi rühma moodustavad pärilikud lihasdüstroofiad, mis mõjutavad otse
lihast. Igal lihasdüstroofial on talle iseloomulik kulg ja nõrkuse
jaotumine.
Lihasdüstroofiate pärilikkuse mudelid on erinevad. Esineb ka otseselt
lihast mõjutavaid haigusi, mis ei ole pärilikud. Vahe tegemiseks on
oluline täpne diagnoos.
Ehkki närvi-lihashaiguste kõige tavalisem sümptom on nõrkus, võib
esineda ka muid nähte nagu lihaste krambid, lihaste kõhetumine
(atroofia) ning valud kätes ja jalgades. Jäseme pikaajaline nõrkus võib
põhjustada kaasuvaid tüsistusi nagu liigeste liikuvuse vähenemine
(kontraktuurid), selgroo kõverdumine (skolioos), jalgade paistetus,
lamatised.
Närvi-lihashaigused erinevad oluliselt teistest närvihaigustest. Nende puhul (va mõned väga spetsiifilised diagnoosid. toim. kommentaar)
ei kahjustu mõtlemist, samuti haistmis-, nägemis-, kuulmis- või
maitsmismeeli juhtivad ajuosad (sclerosis multiplex, mida sageli
lihasdüstroofiatega segi aetakse, põhjustab liigutuste, tundlikkuse,
koordinatsiooni ja nägemishäireid, sest kahjustus on tekkinud
kesknärvisüsteemis, aga mitte närvides või lihastes).
Närvi-lihashaiguste puhul ei täheldata ka vaimsete võimete kahjustumist
nagu näiteks enneaegse seniilsuse e. Alzheimeri tõve puhul. Ka ei esine
lihashaigetel tõmblusi. Haiguste erinevuse mõistmine aitab ära hoida
asjatut hirmu.
Kroonilised närvi-lihashaigused on harvaesinevad. Kui kõigi enam kui 40
diagnoosi esinemissagedused kokku arvata, selgub, et kroonilisi häireid
on ainult ühel inimesel tuhandest (1:1000).
Närvi-lihashaigused võivad tekkida mistahes eas. Mõnikord on laps juba
imikueas kaasasündinud lihashaiguse tõttu nõrk. Vanemaks saades ei
pruugi seisund halveneda vaid nõrkus püsib. Mõned haigused annavad märku
just kas lapsepõlves, või noorukieas. Mõned lihashaigused algavad alles
peale kuuendat eluaastat, mõned võivad avalduda ka peale
kaheksakümnendat eluaastat.
Ehkki närvi-lihashaigusi võib esineda nii meestel kui naistel, on
konkreetsed haigused vanuserühmiti ja erinevatel sugupooltel erinevad.
Näiteks Duchenne´i düstroofiat põevad ainult poisid, kusjuures sümptomid
ilmnevad harilikult 5.-6. eluaastaks. Põletikulisi müopaatiad ja
müasteeniat esineb sagedamini naistel, enamasti 30-40 eluaasta vahel.
Põletikulised müopaatiad ja müasteenia ei ole pärilikud, kuid
perekondades on kalduvus nendeks haigusteks — nii nagu suhkruhaiguseks,
kõrgeks vererõhuks ja vähikski.
Kuigi igal närvi-lihashaigusel on talle iseloomulik kulg ja haiguse
progresseerumine, võib sama haigus erinevatel inimestel olla vägagi
erinev. Mitmete diagnooside, nagu näiteks müasteenia ja põletikuliste
müopaatiate puhul, sümptomid kord tugenevad, siis taas nõrgenevad.
Enamgi, tänu ravimitele võivad sümptomid taanduda, nii et jõud taastub
täielikult, kuid soodumus sümptomite taaskordumiseks jääb.
Lihasdüstroofiate ja ALS-i puhul kujuneb progresseeruv lihasfunktsiooni
puudulikkus, haige seisund on muutuv ja ta peab pidevalt õppima
kohanema lihaste nõrgenemisega. Enamasti on progresseerumine siiski
aeglane ja inimene on võimeline nende muutustega kohanema.
Närvi-lihashaiguste hulgas on niisuguseid, mida saab raviga leevendada
ja neid, mille ravi tähendab vaid sümptomaatilist kergendust. Nende
haiguste jaoks, millele ei ole veel leitud spetsiifilist teraapiat, on
olemas ravivõtted, mis sümptome leevendavad ning seeläbi patsiendi
elukavaliteeti parandavad. Inimese jaoks, kes kannatab labajala
halvatuse all, ei ole kuigi suurt erinevust sellel, kas põhjus on
viiruslik (polio) või degeneratiivne (düstroofia); oluline on aidata tal
paremini kõndida. Olulised on õige toitumine ja kehaline koormus,
samuti ravivõimlemine, tegelusteraapia, hingamisabi ja kõneravi.
Väga paljud lihashaiged kohanevad oma puudega hästi ja elavad
kordaminekuterohket elu. Kohanemine ei tähenda tekkinud piirangute
eitamist ega esialgse kindlusetusetunde ja depressiooniperioodi
puudumist. Abi saades lihtsalt õpitakse oma haiguse seatud raamides
elama. Inimvaimul on tähelepanuväärne ja vaimustav omadus kohaneda
olukorraga. Asjatundliku nõustamise abil ja mõningase kohanemisaja järel
suudavad inimesed luua õhkkonna, mis on tulvil lootust, rõõmu ja
kordaminekuid. Norman Cousins on öelnud: “Inimesed leiavad jõudu
terveneda mitte kitsalt teaduslike meetodite abil, vaid suhtlemise ja